Vòtan ahjust kaneelirullid ja Greta hyyab ròòmsalt: “Tigu!”

Nyyd meil ongi tigusaiad.

Greta meil suur telekavaataja ei ole. No kohe ei huvita teda. Kuigi jookseb kyll alati òhinal teleka ette kui vaatamine vàlja on kuulutatud ning sàtib end diivanile lòsakile, aga see vist rohkem hasardist, sest teised ju ees teevad. Paar minutit lòsutab seal, aga siis marsib minema – pole huvitav. No eks vist multikad on ka liiga rasked talle veel, sest ega Ato ja Triinu siis mingeid teletupse vòi Baby TVd vaadata taha.

Kuna aga mul oleks vahetevahel ikka nii vaja, et ta pool tunnikest telekat passiks (no pole siis teisi lapsehoidjaid peale teleka ju vòtta), siis sobrasin natuke meie dvd sahtlis ja leidsin sealt pòhjast Pimpa lood. Panin prooviks peale, see ju selline hea lihtne multikas, tore koerake ja armsad teemad. Suureks yllatuseks ning ròòmuks Gretale meeldibki. Tàna ajas hommikul end voodis pysti ja esimese asjana hòikas Timpa, Timpa! Vanad klassikud on ikka vanad klassikud, selle multikaga kasvas ju ka meie issi ning kogu tema pòlvkond yles.

Triinu ja Ato muidugi nii hasardis pole, et pàevast pàeva ja òhtust òhtusse muudkui yhte ja sedasama Pimpa lugu vaatama peab. Sest no mis teha, multikas tuleb ikka vàiksema jàrgi valida.  Aga noh, pole neil hàda midagi, varsti pole meil enam sky televisiooni ka, et siis ei nàe yldse enam muud kui plaadi pealt Pimpat.