Tag Archives: Jutud

180 kraadine pòòre

Ato: Emme tead, minu lemmiksòòk ei olegi enam gnocchid vaid on hoopis brokkoli!

Wow!! See tundub nagu unenàgu, aga ei ole. Ja maitsebki brokkoli, kas nyyd just rohkem kui gnocchid, aga àra sòòb kyll.

Atol on muidugi hetkel selline supertubli olemise periood. Eks ta on aru saanud, et brokkoli àrasòòmine omab minu silmis palju suuremat vààrtust kui seda on gnocchide àrasòòmine.

 

Timpa

Greta meil suur telekavaataja ei ole. No kohe ei huvita teda. Kuigi jookseb kyll alati òhinal teleka ette kui vaatamine vàlja on kuulutatud ning sàtib end diivanile lòsakile, aga see vist rohkem hasardist, sest teised ju ees teevad. Paar minutit lòsutab seal, aga siis marsib minema – pole huvitav. No eks vist multikad on ka liiga rasked talle veel, sest ega Ato ja Triinu siis mingeid teletupse vòi Baby TVd vaadata taha.

Kuna aga mul oleks vahetevahel ikka nii vaja, et ta pool tunnikest telekat passiks (no pole siis teisi lapsehoidjaid peale teleka ju vòtta), siis sobrasin natuke meie dvd sahtlis ja leidsin sealt pòhjast Pimpa lood. Panin prooviks peale, see ju selline hea lihtne multikas, tore koerake ja armsad teemad. Suureks yllatuseks ning ròòmuks Gretale meeldibki. Tàna ajas hommikul end voodis pysti ja esimese asjana hòikas Timpa, Timpa! Vanad klassikud on ikka vanad klassikud, selle multikaga kasvas ju ka meie issi ning kogu tema pòlvkond yles.

Triinu ja Ato muidugi nii hasardis pole, et pàevast pàeva ja òhtust òhtusse muudkui yhte ja sedasama Pimpa lugu vaatama peab. Sest no mis teha, multikas tuleb ikka vàiksema jàrgi valida.  Aga noh, pole neil hàda midagi, varsti pole meil enam sky televisiooni ka, et siis ei nàe yldse enam muud kui plaadi pealt Pimpat.

Papona…

ehk issikas ja kindlasti mitte emmekas vòi memmekas.

Ato tahab kirjutada ja palub issit, et see talle ette kirjutaks.

Issi: “Ato, mis sa siis tahad kirjutada? ”

Ato: “Triinu, Paolo ja papà.”

Issi kirjutab ette ja Ato kopeerib maha. Lisaks kirjutab veel ka enda nime, seda tal kopeerida pole vaja. Tulen kòòki ja nàen nimekirja.

Kùsin Atolt provotseerivalt: “Kas siin on siis nyyd kòik kòige tàhtsamad kirjas?”

Ato saab provokatsioonist aru ning vastab diplomaatiliselt: “Ei, kòik on ikka tàhtsad.”

Mina: “ok, tahad siis veel midagi kirjutada?”

Ato: “Jah…Greta.”

Ato kirjutab Greta àra ning ma kùsin, kas nyyd on kòik vòi on midagi veel puudu?

Ato mòtleb, siis pilk selgineb ja vastab ròòmsalt: “ISSI!”

 

Ma vaa….