Màletusi Eestist. Korraks oli tore, aga parem ikka kui ei ole. Lund siis ja tegelikult ka talvel Eestis. See vist on tòesti tòsi, et kui harjud soojaga àra, siis uuesti kùlmaga harjuda on pea vòimatu, vastupidi pidavat olema lihtsam. Eestis oli ju tore, aga tòenàoliselt niipea uuesti talvel ei làhe. No mina vòib-olla veel, aga Paolot ei saa vist kyll enam  uuesti talvel Eestisse enne kui ta nii vana on, et enam midagi ei màleta. Aga no ta on kaks korda kàinud ka, see juba kòvasti ùle keskmise.

Aga noh, see lumi lumeks ja kylm kylmaks, Eestis me tegime tegelikult palju ja toredaid asju. Kàisime palju kùlas, vòtsime uua aasta metsas vastu, Triinu kàis Estonias Pipit vaatamas ja mòlemad kàisid nad ka kinos. Muidugi vanalinna jòululaat, Nukuteatri muuseum, Miia-Milla-Manda, Piparkoogimaania, mitmed kohvikud ja toredad sòògikohad, nagu nàiteks F-Hoone. Ainus tagasilòòk oli Gretat tabanud palavik, mis kùùndis lausa 39,5ni ja kestis 3-4 pàeva. Pàris terveks sai ta alles koju tagasi tulles.

Omaette teema on muidugi Ryanairiga lendamine. Meie esimene kogemus…khmm…tahaks vàga, et jààks viimaseks, aga vist pole vòimalik. Tekkis tunne, nagu oleks tsivilisatsioonis kaks sammu tagasi astunud. Vene jòmmid ja nende ylemukitud baabad, kes sinust ja su lastest lihtsalt ùle jooksevad, nagu lennukist oleks vòimalik maha jààda. Mis sest, et lastega oleks nagu eesòigus, see ei huvita kedagi. Ka mitte neidsamuseid Ryanairi tegelasi, sest keegi ei pyydnudki kuidagi neid masse suunata. Sul on kyll eesòigus, aga lòpuks vaata ikka ise kuidas saad. Aga ega need venelased ainult trùgijad ole. Yhel puhastverd eesti noormehel ma lihtsalt toore jòuga rabasin òlast ja karjusin talle, et ta ei trygiks palun minu ja mu laste vahele, sest mul ei ole mingit soovi oma lapsi sinna massi sisse àra kaotada. Itaallased kusjuures vaatasid kòike seda jama pealt ja ainult imestasid. Wow, siiani olid nad arvanud, et itaallased ei oska jàrjekorras seista, kuid see nòukogude stiilis kaos oli isegi nende jaoks midagi uut. Lahendus oleks yldse mitte selle eelisjàrjekorraga tegeleda ja minna lihtsalt viimasena peale. Aga no seda lòbu vòib omale lubada kui oled ùksi vòi kahekesi, sest lootust, et sa leiad siis neli kohta làhestikku on suht ebareaalne. Et panen lapsed kuskile vòòraste inimeste vahele ùhte lennuki otsa ja ise istun teise otsa. Lahe tòesti. Aga ok, jàrgmise Ryanairini on veel aega ja àrme praegu selle peale mòtle.

Meil aga siin on talve kael murtud. Laupàevaks lubab lausa 18 kraadi. Plussis siis. Ma igal juhul suure òhinaga pakkisin kòik talvisemad asjad juba àra, sulejoped, kampsunid, paksud saapad. Ega midugi nii soojaks ei jàà, aga no sulejopet vaevalt, et enam vaja làheb.