See, et me üks hetk elamist vahetama peame, sai selgeks siis kui Triinut ootama jäin. Meie Verona korter oli küll tervelt 85m2, mis ei tundu just kõige pisem, kuid kui korteris on ainult kolm ust: välis-, vannitoa- ja garderoobiuks, siis lapse sündides olukord natuke muutub. Algul oli meil ikka plaan, et noh, kuni Triinu kahene, võib seal olla küll. Eks oleks võinud kah, kuigi tegelikult muutus juba tunduvalt varem olemine suht võimatuks. Näiteks oli ju kogu aeg see jama, et keegi tahtis magada ja seega teised ei saanud praktiliselt muud teha kui pool-pimedas arvuti taga istuda või kõrvaklappidega telekat vaadata. Kusjuures suurim häda polnudki Triinu, vaid hoopis mina. Nende raseduste ja imetamistega tekkisid mul totaalsed unehäired, võiks öelda, et kohati lausa unetus. Ma võisin ööde ja päevade kaupa olla magamata, või ma küll proovisin magada, kuid olin tegelikult kogu aeg teadvusel ja näiteks tilkuv vannitoa kraan võis mind vabalt tunde üleval hoida. Seega plinkiv telekas või arvutiklaviatuuri klõbin mõjusid kui aastavahetuse ilutulestik mõnele teisele. Triinu magas tema ümber käivale elule vaatamata suht hästi. Kuigi mida vanemaks sai, seda keerulisemaks muutus. Näiteks oli lõpupoole suht tavaline, et poole filmi pealt kuuldus äkki krobinat ning üle võreääre ilmus nägu, kes rõõmsalt teatas „onu“, sest telekast paistis keegi onu. Loomulikult ei tulnud edasimagamisest siis enam midagi välja.

Korteri suurus oli tegelikult ka suhteline kuna tegu oli katusealusega, siis ühest otsast oli ta nii 3,5 meetrit kõrge kuid teine ots see-eest kõigest natuke üle meetri. Seega Triinu mõõtu tegelastele oli seal tõesti 85m2, kuid meile Paologa oli elamiseks väärt kõigest kuskil pool sellest. Kui käpuli roomamist elamiseks ei arvesta. Ei möödunud päeva kui ma poleks oma niigi lopergust pead kuhugi ära tagunud. Ma ei ole tegelt kunagi suur katusekorruste fänn olnud. Mulle meeldivad just kõrged laed, et oleks ruumi ja õhku. Paolole see korter muidugi meeldis, sest oli seal palju aastaid elanud, ise remontinud ja sisustanud, lisaks oli ta kesklinnas, 10 min jalutamist kontorisse. Nüüd me elame 15 km Veronast ja põhimõtteliselt kõik need kuud, alates maja leidmisest kuni sissekolimiseni (mida oli maist – novembrini) Paolo hädaldas, et kui kohutavalt kaugel see maja ikka on ja kui keeruline on kontorisse minna. Nüüd kuu ajaga on aga selgunud huvitav tõsiasi, et siit jõuab ta tunduvalt varem kontorisse kui eales Veronast. Vaat sulle siis…

Miskipàrast on Triinul raske òelda Linnu vòi Lynni. Trillit kutsub ta juba ammu Tilliks. Samuti kasutab ta muid, minu arvates palju raskemaid sònu, kuid Linnu kuidagi ei tule. Aga Lynnil, nagu heal koeral kunagi, on palju nimesid. Lynnist – tuli Linnu – siit edasi Linnupoja – ja vahest ka lihtsalt Poja. Ja vot selle viimasega saab ka Triinu hakkama! Nyyd meil ongi kodus Poja. 

Per qualche motivo Triinu non riesce ancora a dire Linnu o Lynn, mentre già da molto tempo chiama Trilli "Tilli". Anche se dice già delle parole molto più complesse, non riesce a dire Linnu. Ma Linnu ha molti soprannomi tra cui Linnupoja e qualche volta anche solo Poja. Da qualche giorno improvvisamente Triinu ha cominciato a pronunciare Poja. Così adesso Linnu è diventata definitivamente Poja!

Poja diivanil pàikest nautimas / Poja si gode qualche minuto di tranquillità sul divano

Kommentaarid:

30/10/2007 TädiMari .
Miks sa itaalia keeles ka kirjutad? Endale harjutamiseks või kirjutad mõnele kohalikule sugulasele?

30/10/2007 Külli Voit
Mis harjutamiseks, ikka kohalike survel. Ma ei saa selle eestikeelse variandigagi nii hàsti hakkama kui meeldiks. Kogu aeg on mingid teemad peas mis ikka kirjutamata. Tegelikult alguses, kui alles kirjutama hakkasin, oli meil Paologa kokkuleppe selline, et tema kirjutab ka vahest ja see siis oleks itaaliakeelne, loomulikult. A noh, 2 postistust pooleteise aasta jooksul on ikka tsiba vàhe. Nyyd ma siis otsutasin, et vàhemasti plaanin ja yritan ka itaalia keeles midagi kirja saada. See oli hea lyhike jutt…:o)

31/10/2007 TädiMari .
Mul ka Eestis oleku ajal, kui ma issile kirjutasin lapsukese tegusi, siis suglased/tuttavad harjusid hästi ära. Pärast kohe pikalt virisesid, et ei saa midagi aru, aga mul ei tule jutt itaalia keeles välja. Isegi kui teen otsetõlke siis ikka pole see.
Ja sa oelks võinud ikka neile ka tõlke kirjutada, et poja tähendab figliolo :)!

01/11/2007 Külli Voit
No vot…ma ei tulnd selle figliolo pealegi. Ja jutt tuleb mul kah selline kohmakas tòlge, yldse mitte see mis mulle meeldiks. Aga noh, parem kui mitte midagi.

Yldiselt oli mul enne Triinu syndi paljude lapsekasvatamisteemade kohta vàga konkreetsed pòhimòtted kuidas asjad olema peaksid. Noh, nàiteks et laps peab magama omas voodis, lutti pole vaja, ei mingit magusat ja 1,5 aastaselt màhkmevaba. Mòned pòhimòtted on jàànud muutumatuks (eriti kyll vist need mille tipp-aeg pole veel kàtte jòudnud), teised kipuvad muunduma vastavalt olukorrale.

Televiisor on minu pòhimòtetes olnud pigem tabu. On tegelikult siiani, kuid jah…

Oma esimesel eluaastal, vòin kàe sydamele panna ja òelda ausalt, et Triinu telekat ei nàinud. Vàhemasti mitte koos heli ja pildiga. Sellist vaatepilti, et ma istun titt tissi otsas diivanil ja telekast tuleb seep, meil siin kodus nàha ei olnud. Yldiselt pole ma ise kah suur telekafànn, nàiteks lihtsalt tausaks vilkuv telekas kàib mulle nàrvidele. Kui ma vaatan, siis olgu ikka mingi konkreetne asi mida vaadata lasub.  Telekat me vaatasime siis kui Triinu magas ja kuna ta làks juba seitsmest òhtul magama, siis sai isegi Paolo, suur telekafànn, oma vajadused rahuldatud.

Aja mòòdudes asjad muutuvad. Kuskil peale aastaseks saamist hakkas televiisor ka Triinu ellu sekkuma. Peale seda kui ta kàima hakkas, tekkis mul igavene hàda sòògitegemisega. Kuna meil on selline kodu kus uksi pratiliselt polegi, siis ei ònnestunud mul teda kuidagi kòògist eemal hoida. Viid mànguasjade juurde ja kahe minuti pàrast ripub jàlle jala kyljes ning nòuab sylle. Ainus mis teda natukenegi kauem hòivatud hoiab, on loomulikult televiisor. Mòtlesin kòik prod ja consid làbi ning jòudsin otsusele, et ykskòik mis ràmpsu sealt telekast ka ei tule on lapsele pàhekukkunud keev supipott iga kell ohtlikum kui paljurààgitud teleka halb mòju.

Muidugi ei lase ma tal igast ràmpsu vaadata. Mingeid omi asju me Triinuga koos endiselt ei vaata. Ei ole nii, et telekast tuleb  horror vòi Itaalia uudised ( "vòi" asemel vòib vabalt lugeda ka "ehk") ja Triinu siiberdab teleka ja meie vahel. Ikka ainult omi titeasju vaatab ja vahel panen ka mòne loomakanali kui sealt just mingit kiskjate jahti ei nàidada. Onneks on meil siin lausa yks titekanal olemas, kust tulevad kyll sobilikud saated tittedele kuid reklaamid on ikka ààrmusest ààrmusesse.

Ega ta aastaselt tegelikult veel suurt vaadanud, nii paar minutit ehk ja oligi huvi làinud. Muidugi nii see ei jàànud ja nyyd kui vàhegi meelde tuleb, nòuab telekat. Sellest on ta aru saanud, et ise ta vòib ju selle puldiga seal teleka ees vehkida, kuid kasu sest suurt pole. Maksimaalselt ònnestub must ekraan saada siniseks, kui sedagi. Seega toob ta puldi minu kàtte ja kenasti kysib, et telekas màngima pandaks. Omas titekeeles muidugi, aga intonatsioon on tàpselt òige. Eitavat vastust alguses ei aksepteeri, kuid rahuneb suht kiirelt, et siis kahe minuti pàrast uuesti kysima tulla.

Lemmikuteks on tal loomulikult teada-tuntud Teletupsud ning kaks multikat Hopla www.hopla.tv ja Pingu http://www.pingu.net/uk/index.htm. Seda viimast ma vaatan isegi heameelega kuid Teletupsud ajavad kyll juba vaikselt sòògiisu àra.

Ja kui nyyd ikka kohe pàris aus olla, siis vahest on omal nii laisk olla, et ei viitsi lihtsalt lapsega tegeleda ja hoopis lòsutaks diivanil ja loeks midagi. Et see siis ònnestuks ja et Triinu ei tuleks sinna minuga koos lugema, sest see koos lugemine on rohkem Triinu taktikepi jàrgi lehtede lappamine, tuleb appi kutsuda lapsehoidja – televiisor.

Kommentaarid:

25/10/2007 Annumannu Post
Mina mòtlesin ka samamoodi tegelikult, kui laps sùndimata oli.Ehk on meie vahe ka selles, et ise olen suur suur teleka friik.Oma saated olen ikka alati àra vaadanud, ka lapse làheduses.Ja pean tunnistama, et tema on minusse.Tunnike pàevas on kindlasti multikate vaatamiseks, vahel tuleb pàeva peale rohkemgi kokku.Ma saan aru, et see on viga, aga nàed vahel kohe tunnen, et tahaks natuke endale aega ja mis siis parem vahend oleks, kui multikad peale panna.Kuna ma ei taha, et ta samasugune silmahaige tuleks nagu mina, siis jàlgin et tema ja teleka vahel piisav distants oleks, kuigi juhtub ka nii, et ta terve ekraani on jòudnud àra làbustada.Ma leian vàhemalt ùhe hea kùlje selles teleka vaatamises(enda vabanduseks?!), et ta on pàris mitmeid sònu, zheste ja laule òppinud sealt.No ja nùùd on tàitsa lòpp….Sky on ka sees, niiet varsti kannan ise ka -16 vist:)

25/10/2007 TädiMari .
Issand kui hea! Me ükspäev vaatasime erinevaid sky beebkanaleid ja juhuslikult avastasime Pingu multika! Vaatasime lõpuni, see oli megahea ja otsustasime, et kui Anita hakkab kord telekat vaatama siis seda multikat kindlasti. Muidugi oli ka meil kunagi plaan enne kolme aastat mitte.. aga nohh…( magusaga oli ka sama diil )

25/10/2007 Külli Voit
See Triinu titekanal ongi see Sky Raisat YoYo kust tuleb ka Pingu. Need kanalid on jàrjestatud vist enam-vàhem lapse kasvamise jàrgi – algab YoYo-ga ja lòpeb mingite pàris veriste kanalitega, kust tulevad Pokemonid ja muud òudused. Aga Pingu on vist universaalne, synnist surmani, sobib kòigile.

27/10/2007 Monica Juhtund – Orsi
Aga minu oma üldse telekas ei huvita … olen proovinud panna multikaid aga ta vaatab mx 5 minutit ja siis jookseb juba minema muid asju tegema… ma nii lootsin et teda hakkavad ka huvitama multikad ja saan kasvõi 30 mintaks rahu 🙂 aga ei …

27/10/2007 Külli Voit
Noh, vòib-olla ongi parem kui ei meeldi. Pigem on ju tavaliselt vastupidine probleem, et ei saa last teleka eest àra. Minu arvates se teleka kòige suurem ohtlikkus ei seisnegi mitte niivòrd selles mida ta sealt nàeb, sest seda saab ju kontrollida ja panna kood peale (sky’s tàitsa olemas see vòimalus), kui selles, et telekas muudab lapse apaatseks ja tapab kujutlusvòime. Mida rohkem vaatab, seda vàhemaks jààb vòime ise oma olemine huvitavaks teha.

Ei tea mina last kes eelistaks riideid paljasolemisele. Ennast ma nii vàiksena kui Triinu praegu, muidugi ei màleta, kuid natuke suuremana eelistasin kindlasti pigem vàhe kui palju. Nyyd on vastupidi. Huvitav millal see murdepunkt oli…

Ega Triinugi teistest lastest erine. Kui ma vàhegi laseks, siis oleks ta vist kogu aeg paljalt. Kui òuest tulles vòtan jopet àra, siis kysib lootusrikkalt "palja? palja?" , et ehk veab ja kooritakse ka ylejàànud riided seljast. Ise ta ennast pàris paljaks veel ei saa, kuigi pluusi venitab hoolega ja mòne lotakama saab vahest seljast àra kah. Sokkidega see-eest saab kergelt hakkama, muidugi ainult àravòtmisega, kuid vastupidist polegi ju tarvis. Sokid pysivad jalas ainult òue minnes, kui on ka mingid jalanòud otsas. Pykstega on kòige keerulisem, kuid kui neid juhuslikult ei ole, siis màhku lendab kohe suures kaares minema.  

Kui siis asjalood on kulgenud nii kuis meeldib Triinule ja tal on ònnestunud end paljaks koorida, siis kihutab mòòda tuba, kàib ennast peeglist imetlemas, tantsib, keerutab, patsutab oma kòhtu ning korrutab palja, palja.  

Kommentaarid:

18/10/2007 TädiMari .
Sa oled kunagi sellest juba kirjtuanud,e t Triinule ei meeldi riided eriti. Iga kord kui ma pean Anitat riietama siis mulle tuleb see meelde; mähkimislaud on tegelt lahe koht ja seal talle meeldib, kuni ma teda lahti riietan… Juba mähku paneku ajal ajab ta oma kõhu punni ja jalad kõveraks, kui ma jõuan varrukateni siis ta juba nutab.
Kujutan ette, et ka meil hakkab siis selline kamm aastaselt….

19/10/2007 Külli Voit
Nàedsa siis…ise ma ei màletagi, et sest juttu juba olnud. Kuigi see titeaegne riidestreik làks mingi aeg yle, vist kuskil siis kui hakkas istuma ja ei pidanud enam pikali asendis riidesse toppima. Ega ta tegelikult praegu riidessepaneku vastu streigi, lihtsalt eelistab paljana olemist. Kuid muidugi ei saa ma teda màhkmest jopeni yhe hooga riidesse, vahepeal paneb ikka mitu korda vehkat.

23/10/2007 eda luu
See riiete värk on vist enamusel lastel mingi kamm.Robert kisub ka esimesel võimalusel sokid jalast, kusjuures ta lubab need lahkesti tagasi panna.Ainult selleks, et need kohe uuesti ära võtta. Kui Ralf väike oli, siis karjus ta nagu tuletõrjeauto, kui mütsi pähe pandi, kuigi ülejäänud riiete vastu polnud tal midagi.Tegelikult see segadus riietumisega kestab Ralfil natuke siiani, ta muidugi ei karju enam riidesse pannes, sest saab ju juba 16, aga seda enam karjun mina, kui ma tulemust näen.Kui ikka terve sooja suve käiakse pikkades pükstes ja sooja fliisiga ja siis äkki oktoobris tõmmatakse lühikesed püksid jalga… See küll paari aasta tagune lugu, aga ta oskab ka muudmoodi riideid huvitavalt kombineerida.Võibolla hakkab see siiski varsti üle minema, sest alles eile ta küsis oma kindaid ja on ju oktoober ja mitte juuli. Tegelikult ainuke, kes pole kunagi riie4test mingit probleemi teinud ega midagi ära kiskunud, on Iris.Teda oleks päev läbi võinud kinni ja lahti riietada.Ta on muidugi paras tibi, alati on sõda sellepärast, et kodus ei kanta piduriideid jne. See ei sega teda muidugi salaja valgeid pükse jalga panemast ja siis hakkamast guassvärvidega põrandat värvima.

Yldiselt on koerad tublid, lasevad Triinul uskuda, et tema ikka jalutab neid.

Muidugi peab kogu aeg kontrollima, et kuskil mònda kassi liikumas pole.

Kommentaarid:

12/10/2007 TädiMari .
Väga hea pilt! Ja Triinul ühest ei piisa?? Ikka mõlemad ja korraga! Väga hea.

15/10/2007 Külli Voit
Ikka mòlemad, meil kàib kòik vòrdòiguslikkuse printsiibil – kui yks saab kypsist, siis teine ikka ka; kui yks saab pai, siis teine ka.

Vanaema kingitud vàike puust tool – Kòik toolid on Triinu lemmikud. Sinna saab ise istuda ja mànguasju istuma panna, tooli otsas saab ronida ja tooli saab mòòda tuba ringi tassida.

Roosa nukukàru – enam-vàhem samad positiivsed omadused mis toolilgi. Lisaks saab ka lykates ringi kàrutada.

Igasugused raamatud – Lemmiksari on Nutikas beebi. Neid on meil vist pea terve kollektsioon, pooled eesti, pooled itaalia keeles.

Kummikud – Kummikuilma pole veel olnud, seega pàris òigel otstarbel pole neid kasutada saanud. Aga kuna neil on mònusad sangad ja sisse mahub ka palju kraami, siis on nad vàgagi kasutuses. Samuti vòib ju nendega toas kàia kui òues kummikuilma pole.

Igasugused mòmmid

Irise kingitud Teletupsud Po ja Lala

Issi pilt

Emme silmakreem – seda “mààrib” Triinu omale hoolega kòhu peale.

Mòòdulint

Eesti vanaema kingitud Matrjoshkad – Parim mànguasjaidee mis yldse olla saab! Soovitan kòigile soojalt. Kòige pisemad eksemplarid tasub muidugi àra peita.

Igast sorti pliiatsid – paber pole oluline.

Plekist rahakassa – Triinule meeldib vòtta mynte minu rahakotist ja neid oma rahakassasse panna. Itaallane, mis teha..:o)

Triinu pàikeseprillid ja emme kàevòru – pàikseprille vòib kanda ka Linnu, kuigi ta ise sellest suur lugu ei pea ning kàevòru kàib ymber kaela.

Pòrandapesumopp ja hari – Triinul on need isiklikud, vastavalt tema suurusele, kuid sobivad ka minu omad.

Bernhardiin ja hobune – hobune teeb kobadi-kobadi-kobadi, nàiteks hommikul magava issi peas.

Kollane takso – Vahel mànguvàljakul myyvad lapsed oma vanu mànguasju.  Ostisme siis selle yhelt poisilt 50 sendiga. Triinu ise valis vàlja ja tòesti màngib kah.

Koerapiltidega màngukaardid

Vàike Hello Kitty kiisu – Yks sihuke mida saab yhe euro eest neist aparaatidest kus palli sees on vàike mànguasi. Yhesònaga, on yks vàike kiisu.

Yks pall, kus sees on 5-aastase emme pilt – ma usun, et enam-vàhem kòigil nòukogudeajal lasteaias kàinutel on see pildiga pall olemas.

Esmalt siis aasta ja kuus kuud. Nii vana on nyyd Triinu. Suur laps, kas pole?

Kaalude, pikkuste kohta ei tea ma suurt midagi, sest arstil me kàinud pole. Juba yle poole aasta. Kuna meil on kohe elukohavahetus ees, siis olen suured lootused pannud uue koha pediaatrile, et kindlasti on ta mònus, kompetentne kylaarst, mitte aga selline raudleedi nagu on meie praegune pediaater. Koduste vahenditega mòòtes peaks olema kuskil 11 kilo ja nii 85-86cm. Hambaid on suus 16 ja lòpuks on hakanud ka juuksed kasvama. Niipalju siis statistikat.

Sòòmisest – Taimetoitlasest Triinust on saanud endine taimetoitlane Triinu. Nyyd sòòb ainult liha ja juurviljadega pean tegema nii nagu vist teevad enamus vàikeste laste emad – màtsin nad muu toidu sisse nii àra, et aru pole saada. Onneks toorelt ikka yht-teist sòòb, nàiteks porgandit, kòrvitsat, tomatit ja kurki. Puuvilju muidugi ka. Kala ja kartulit ikka ei sòò, pastatooteid loomulikult suure heameelega. Magusaga on nii, et endiselt eelistab kràkkerit kypsisele ja naturaalset jogurtit magusale. Mis on igati positiivne. Samas on jààtisest juba sòltuvus tekkinud ning kuna minu siiamaani rangest "EI MAGUSALE!" on saanud "vahest ju vòib kah", siis on ka esimesed kommid maitstud. Nendeks on kyll esialgu ainult Galatine piimakommid, mis ma usun on natuke syytumad kui igasugune vàrviline- vòi shokolaadijunk. Piima joob hoolega ja putru sòòb heameelega. Kuna Itaalias peale kaerahelveste suurt muud midagi ei leia (manna- ja hirsiputru leiaks, aga need Triinule ei maitse), siis on meil varustaja Eesti vanaema, kes saadab iga kuu vàhemalt kaks pakki putru. Mahladest joob ainult vàrsket apelsinimahla. Muud vist on liiga magusad. Ja unustada ei tohi juustu! Kòik juustulised, vàlja arvatud mozzarella ja ricotta, on alati teema.

Rààkimisest – Tundub, et reegel Kakskeelsed lapsed hakkavad hiljem rààkima, Triinu puhul ei kehti. Sònu tuleb nagu oavarrest. Issit nàiteks kutsutakse kolme moodi – issi, papà ja Paolo. Osadel sònadel on kyll rohkem tàhendusi kui tarvis. Nàiteks KINNI kàib nii ukse lahtitegemise kui kinnipanemise kohta, ANNA sobib ka siis kui teed midagi sellist mida Triinu parajasti ei taha, et sa teed. Nàiteks paned teleka kinni vòi ei vòta teda sylle. Lauseid samas veel ei ole. Aga eks vist on ka vara veel. Laused nàevad vàlja umbes nii – obadkabadilalalaa issi, okidadilabamdadaa Tilli, mamma mamma naba nina auk geeeeeeee….. nonna leoleoleo, ONU! Aru saab kindlalt mòlemast keelest, kuid muidugi mitte tàiskasvanute lobast vaid otse talle suunatud jutust.

Meelelahutusest – Triinule vàga meeldib kui keegi laulab. Mitte kyll niivàga kui seda teen mina (mis on ka tàiesti mòistetav), aga entel-tentel sobib alati. Samuti rohkem tàiskasvanulikumad muusikapalad. Mitu korda pàevas nòuab lalalalaaa-d, autos peab alati muusika màngima. Taustaks ta tavaliselt tantsib. Samuti meeldib talle ise laulda. Kuigi minu noodistmòòda lòòritamine talle peale ei làhe, tema enda jauramine sobib kyll. Minu arvates vòib tema laulmise kohta kyll julgelt òelda – kòvasti ja valesti. Vòi ma lihtsalt ei saa aru ja tegu on millegi moodsaga. No laulud on tal muidugi iseenda loodud. Tavaliselt ta laulab Trillist ja issist. Parim inspiratsioon tuleb jalgrattaga sòites, mina vàntan ja tema mul seljataga toolis lòòritab nii kuis kopsud vòtavad. Pole harv, et inimesed tànaval seisatavad ja jààvad kuulama. Vòi lihtsalt tarretuvad.

Teiseks – 6 kuud. Tàpselt nii vana on tegelane kòhus.

Ega temast suurt rààkida veel pole. Niipalju vòib òelda, et peksab korralikult, isegi nii korralikult, et ajab mu keset òòd oma vehklemisega yles. Yldiselt on ta terve pàev vait nagu sukk ja òhtul kuskil 11 paiku hakkab vòimlema ning vahelduva eduga laseb nii 5-6ni hommikul vàlja. Triinu liigutamisi ma màletan kah, kuid neid kahte ei anna yldse vòrrelda. Vahel on tunne, et natuke veel ja lòòb kanna làbi kòhunaha. Kòigele vaatamata olen ma veendunud, et mul synnib yks pontsakas rahulolev poiss, kes ainult magab ja sòòb.

Ise ma tunnen ennast endiselt suht hàsti, natuke vàsinum on olla, et lòunauinakust just àra ei ytle. Jalad làhevad òòsel vahest krampi, kuid see on ka ainus rasedahàda. Kilosid on tulnud juurde kòvasti, 10 kindlalt. Kui Triinuga tuli yldse kokku 11, siis seekord saab kindlasti rohkem olema. Arst kàskis mul loomulikult dieedile jààda, sest nii nagu enamus veronalasi, on ka siinsed naistearstid yldisest kòhnusehullusest nakatunud ning nende arvates peaks yks rase maksimum 9 kilo juurde vòtma. Sellega muidugi ei arvestata, et ma olen yhest keskmisest itaalia rasedast 25cm pikem ning ma kavatsen oma last ka rinnaga toita. Seega mòni lisakilo tuleb ainult kasuks.

Suur kysimàrk on endiselt poisi nimi. No vanaisa jàrgi Renato tuleb kindlasti, sest see on vàlja lubatud ja ei saa esivanematele pettumust valmistada. Kuid mul on ikkagi suur soov panna ka teine nimi, midagi eestilikku, nagu on Triinul. Kuid esmalt on yldse poisslaste nimedega kehvasti, no ei ole mul mingeid lemmikuid ja teiseks, ei sobi Renatoga minu arvates mitte ykski nimi. Kolm kuud on veel aega, ehk ikka tuleb midagi pàhe.    

Kommentaarid:

06/10/2007 TädiMari .
Väga head näete välja.. mõlemad! Ja miks Linnut pole pildil???

06/10/2007 Külli Voit
Nagu nàha on, oleme me roheluses ja Linnu ajab kuskil oma koeraasju tòenàoliselt.

23/10/2007 Lilian Pipar
Hei Külli!
Esiteks – Sa näed tõesti hea välja! Võid julgelt kilosid juurde korjata. Eestis hakkavad arstid sõnu peale lugema, kui oled 18 kilo juurde võtnud – Sinul saavutused alles poole peal! :)
Teiseks eesti nimi – on Sul mõni kindel kriteerium ka, et näiteks, mis tähega peaks algama või mis täht peaks nimes kindlasti sees olema või kindlasti mitte olema. Ja kas Sa tahad seda nime Renatole ette või taha liita? Poleks paha panna üles palve nimede pakkumistega – vähemasti on lõbus. Mina tahaksin küll mõnda toredat nime pakkuda, aga hea oleks mingeid soove teada.
Igaljuhul – palju jõudu ja jaksu! Kuhjaga õnne ja kordaminekuid!

23/10/2007 Külli Voit
See nimi peaks tulema Renato jàrgi, sest esimene nimi on ikka see tàhtsam ja vanaisa kindlasti pettuks hirmsal kombel kui tema nimi teiseks nimeks saaks. Hea oleks kui nimi lòpeb vokaaliga, sest perekonnanimi algab kahe konsonandiga ja vàga keeruline on sellist kptkp jada hààldada. Ma siin vahepeal mòtlesin, et kui juba làheb esiisade nimede valikuks, et vòtaks siis mòne eestipoolse, nàiteks minu vanaisad on Johannes ja August (loodetavasti ikka màletan òigesti). No aga need ju kumbki ei sobi – Renato Johannes vòi Renato August Groppo – kòlab nagu 60-aastane eelmise sajandi kohtutàitur. Liiga tugevad nimed, see eesti oma peaks midagi lyhemat ja softimat olema.

Kommentaarid:

06/10/2007 TädiMari .
Kas ta joonistab ka seinte peale või vaid ennast ilustab?

06/10/2007 Külli Voit
Ikka joonistab kui vòimalus tekib. Viimati sai vetsupott àra joonistatud. Sel ajal kui ema netis surfas.