Category Archives: Määratlemata

Esimene Synnipàev

                                  PALJU òNNE MINU KALLIS TIBU!                                                                           Ühekuune Triinu





Tegelikult oli synnipàev juba 10 pàeva tagasi ja alles nyyd sain mahti kirjutada.

 

Oled juba tervelt ühekuune.

Synnipàevaks sòime me maasikatorti, mille tulemusel oli sinul jàrgmine pàev nàgu tàpiline. Et siis maasikatest vòin see aasta suu puhtaks pyhkida.

Yhe kuuga oled sa kasvanud kòvasti, kaalud 4, 5 kilo ehk siis poolteist kilo rohkem kui haiglast koju tulles. Pikkust tàpselt ei tea, aga volask oled kyll, sest suur hunnik riideid on juba ammu liiga vàikesed.

Esimese kuu lòpus saatsid meile ka esimesed naeratused. Esimese naeratuse sain mina ( samas, see vòis ka niisama punnitamine olla…), teise sai palmipuu, siis tuli issi ja Lynn sai kah yhe.

Palmipuuga on yldse yks huvitav suhe. Juba esimesest nàdalast saadik on sul eriline huvi tema vastu ja see ei ole ajaga vàhenenud. Nii kui olemine làheb natuke nutusemaks làhme palmipuud vaatama ja tuju kohe parem.

Magamisest

Sünnitushaigla lastearst luges mulle sõnad peale, et laps tuleb kohe oma voodisse magama panna ja mida varem seda parem ka oma tuppa. No see viimane punkt lahenes iseenesest, kuna meil lihtsalt ei ole teist tuba. Perekooli ämmaemand samas jagas lehekesi, kus oli punktide kaupa kirjas miks on hea kui beebid magavad emme-issi kaisus.

Meie siis alguses plaanisime, et igaüks magab omas voodis. Esiteks on issil suur hirm nii väikese beebiga koos magada, teiseks on meil ju siin veel kaks tegelast kes ennast meie voodisse pressivad ja kuna me Paologa pole ka just kõige pisemad inimesed ja voodi pole kummist, siis tundub parem ja turvalisem kui Triinu magab omas voodis. Teooriaks hea küll….

Proovisime esmalt kohe võrevoodit. No sinna Triinu lihtsalt kaob ära. Voodi tundub nii suur ja Triinu nii pisike seal sees ja ega seal üle 20 min ei magatud kah. Kuna esimestel nädalatel magas Triinu palju, siis juhtus enamasti nii, et me jäime peale söömist koos suures voodis magama. Alguses proovis ka issi meiega koos magada, aga tal oli ikka nii suur hirm oma saja kiloga Triinule peale keerata, et lebas terve öö pool-ärkvel olekus ja end kramplikult voodi serva hoides. Issi kolis diivanile. Linnu ja Trilli vist solidaarsusest kah tema juurde. Meie siis laiutame suures voodis ja nemad kössitavad üksteise otsas diivanil. :o)

Rutiin

Rutiiniga on nii, et seda meil siiani eriti olnud ei ole ja see on ka pòhjus miks mul pole ònnestunud juba paar nàdalat midagi kirjutada. Alguses oli kòik tore, paarinàdalase beebi rutiinivaba elu pole probleem. Beebi magab kus iganes ja 90% ajast, ylejàànud aja sòòb. Nii me siis pakkisime aga Triinu sisse ja kimasime ringi. Triinu magas kus juhtus, enamasti mul syles vòi linas, ka autotoolis. Mingist hetkest aga hakkas selline ulaelu meile karmilt kàtte maksma. Kui òise magamisega on veel nii enam-vàhem, siis pàevasega on asjad kurvad. Mòni pàev làheb meil yldse magamata mòòda.