Esmalt siis aasta ja kuus kuud. Nii vana on nyyd Triinu. Suur laps, kas pole?

Kaalude, pikkuste kohta ei tea ma suurt midagi, sest arstil me kàinud pole. Juba yle poole aasta. Kuna meil on kohe elukohavahetus ees, siis olen suured lootused pannud uue koha pediaatrile, et kindlasti on ta mònus, kompetentne kylaarst, mitte aga selline raudleedi nagu on meie praegune pediaater. Koduste vahenditega mòòtes peaks olema kuskil 11 kilo ja nii 85-86cm. Hambaid on suus 16 ja lòpuks on hakanud ka juuksed kasvama. Niipalju siis statistikat.

Sòòmisest – Taimetoitlasest Triinust on saanud endine taimetoitlane Triinu. Nyyd sòòb ainult liha ja juurviljadega pean tegema nii nagu vist teevad enamus vàikeste laste emad – màtsin nad muu toidu sisse nii àra, et aru pole saada. Onneks toorelt ikka yht-teist sòòb, nàiteks porgandit, kòrvitsat, tomatit ja kurki. Puuvilju muidugi ka. Kala ja kartulit ikka ei sòò, pastatooteid loomulikult suure heameelega. Magusaga on nii, et endiselt eelistab kràkkerit kypsisele ja naturaalset jogurtit magusale. Mis on igati positiivne. Samas on jààtisest juba sòltuvus tekkinud ning kuna minu siiamaani rangest "EI MAGUSALE!" on saanud "vahest ju vòib kah", siis on ka esimesed kommid maitstud. Nendeks on kyll esialgu ainult Galatine piimakommid, mis ma usun on natuke syytumad kui igasugune vàrviline- vòi shokolaadijunk. Piima joob hoolega ja putru sòòb heameelega. Kuna Itaalias peale kaerahelveste suurt muud midagi ei leia (manna- ja hirsiputru leiaks, aga need Triinule ei maitse), siis on meil varustaja Eesti vanaema, kes saadab iga kuu vàhemalt kaks pakki putru. Mahladest joob ainult vàrsket apelsinimahla. Muud vist on liiga magusad. Ja unustada ei tohi juustu! Kòik juustulised, vàlja arvatud mozzarella ja ricotta, on alati teema.

Rààkimisest – Tundub, et reegel Kakskeelsed lapsed hakkavad hiljem rààkima, Triinu puhul ei kehti. Sònu tuleb nagu oavarrest. Issit nàiteks kutsutakse kolme moodi – issi, papà ja Paolo. Osadel sònadel on kyll rohkem tàhendusi kui tarvis. Nàiteks KINNI kàib nii ukse lahtitegemise kui kinnipanemise kohta, ANNA sobib ka siis kui teed midagi sellist mida Triinu parajasti ei taha, et sa teed. Nàiteks paned teleka kinni vòi ei vòta teda sylle. Lauseid samas veel ei ole. Aga eks vist on ka vara veel. Laused nàevad vàlja umbes nii – obadkabadilalalaa issi, okidadilabamdadaa Tilli, mamma mamma naba nina auk geeeeeeee….. nonna leoleoleo, ONU! Aru saab kindlalt mòlemast keelest, kuid muidugi mitte tàiskasvanute lobast vaid otse talle suunatud jutust.

Meelelahutusest – Triinule vàga meeldib kui keegi laulab. Mitte kyll niivàga kui seda teen mina (mis on ka tàiesti mòistetav), aga entel-tentel sobib alati. Samuti rohkem tàiskasvanulikumad muusikapalad. Mitu korda pàevas nòuab lalalalaaa-d, autos peab alati muusika màngima. Taustaks ta tavaliselt tantsib. Samuti meeldib talle ise laulda. Kuigi minu noodistmòòda lòòritamine talle peale ei làhe, tema enda jauramine sobib kyll. Minu arvates vòib tema laulmise kohta kyll julgelt òelda – kòvasti ja valesti. Vòi ma lihtsalt ei saa aru ja tegu on millegi moodsaga. No laulud on tal muidugi iseenda loodud. Tavaliselt ta laulab Trillist ja issist. Parim inspiratsioon tuleb jalgrattaga sòites, mina vàntan ja tema mul seljataga toolis lòòritab nii kuis kopsud vòtavad. Pole harv, et inimesed tànaval seisatavad ja jààvad kuulama. Vòi lihtsalt tarretuvad.

Teiseks – 6 kuud. Tàpselt nii vana on tegelane kòhus.

Ega temast suurt rààkida veel pole. Niipalju vòib òelda, et peksab korralikult, isegi nii korralikult, et ajab mu keset òòd oma vehklemisega yles. Yldiselt on ta terve pàev vait nagu sukk ja òhtul kuskil 11 paiku hakkab vòimlema ning vahelduva eduga laseb nii 5-6ni hommikul vàlja. Triinu liigutamisi ma màletan kah, kuid neid kahte ei anna yldse vòrrelda. Vahel on tunne, et natuke veel ja lòòb kanna làbi kòhunaha. Kòigele vaatamata olen ma veendunud, et mul synnib yks pontsakas rahulolev poiss, kes ainult magab ja sòòb.

Ise ma tunnen ennast endiselt suht hàsti, natuke vàsinum on olla, et lòunauinakust just àra ei ytle. Jalad làhevad òòsel vahest krampi, kuid see on ka ainus rasedahàda. Kilosid on tulnud juurde kòvasti, 10 kindlalt. Kui Triinuga tuli yldse kokku 11, siis seekord saab kindlasti rohkem olema. Arst kàskis mul loomulikult dieedile jààda, sest nii nagu enamus veronalasi, on ka siinsed naistearstid yldisest kòhnusehullusest nakatunud ning nende arvates peaks yks rase maksimum 9 kilo juurde vòtma. Sellega muidugi ei arvestata, et ma olen yhest keskmisest itaalia rasedast 25cm pikem ning ma kavatsen oma last ka rinnaga toita. Seega mòni lisakilo tuleb ainult kasuks.

Suur kysimàrk on endiselt poisi nimi. No vanaisa jàrgi Renato tuleb kindlasti, sest see on vàlja lubatud ja ei saa esivanematele pettumust valmistada. Kuid mul on ikkagi suur soov panna ka teine nimi, midagi eestilikku, nagu on Triinul. Kuid esmalt on yldse poisslaste nimedega kehvasti, no ei ole mul mingeid lemmikuid ja teiseks, ei sobi Renatoga minu arvates mitte ykski nimi. Kolm kuud on veel aega, ehk ikka tuleb midagi pàhe.    

Kommentaarid:

06/10/2007 TädiMari .
Väga head näete välja.. mõlemad! Ja miks Linnut pole pildil???

06/10/2007 Külli Voit
Nagu nàha on, oleme me roheluses ja Linnu ajab kuskil oma koeraasju tòenàoliselt.

23/10/2007 Lilian Pipar
Hei Külli!
Esiteks – Sa näed tõesti hea välja! Võid julgelt kilosid juurde korjata. Eestis hakkavad arstid sõnu peale lugema, kui oled 18 kilo juurde võtnud – Sinul saavutused alles poole peal! :)
Teiseks eesti nimi – on Sul mõni kindel kriteerium ka, et näiteks, mis tähega peaks algama või mis täht peaks nimes kindlasti sees olema või kindlasti mitte olema. Ja kas Sa tahad seda nime Renatole ette või taha liita? Poleks paha panna üles palve nimede pakkumistega – vähemasti on lõbus. Mina tahaksin küll mõnda toredat nime pakkuda, aga hea oleks mingeid soove teada.
Igaljuhul – palju jõudu ja jaksu! Kuhjaga õnne ja kordaminekuid!

23/10/2007 Külli Voit
See nimi peaks tulema Renato jàrgi, sest esimene nimi on ikka see tàhtsam ja vanaisa kindlasti pettuks hirmsal kombel kui tema nimi teiseks nimeks saaks. Hea oleks kui nimi lòpeb vokaaliga, sest perekonnanimi algab kahe konsonandiga ja vàga keeruline on sellist kptkp jada hààldada. Ma siin vahepeal mòtlesin, et kui juba làheb esiisade nimede valikuks, et vòtaks siis mòne eestipoolse, nàiteks minu vanaisad on Johannes ja August (loodetavasti ikka màletan òigesti). No aga need ju kumbki ei sobi – Renato Johannes vòi Renato August Groppo – kòlab nagu 60-aastane eelmise sajandi kohtutàitur. Liiga tugevad nimed, see eesti oma peaks midagi lyhemat ja softimat olema.