Category Archives: Määratlemata

27. juuli – 10. august Eestis

See on nùùd ametlikult, piletid on ostetud.

Jah, nii vàhe olemegi. Alguses oli meil kùll plaan, et esmalt làhen mina lastega kaheks nàdalaks ja siis tuleb jàrgi ka issi ning tiirutame kaks nàdalat mòòda Eestit, kuid siis tegime vàikse kodukoosoleku ja leidsime, et me ikka tahaks mere ààrde ka minna ja kòike ei saa. Majanduskriis noh. Vòi no tegelt ùtles issi ausalt et ta ei viitsi eriti Eestisse tulla. Ja siis mòtlesin mina, et ega see Eestimaa kuhugi kao ja tegelt ongi Ato veel liiga vàike, et temaga niimoodi ringi tiirutada tahaks. Ja ikka mere ààrde tahaks mina ka.

Kus see meri on kuhu me làhme, on veel lahtine. Igal juhul mitte Itaalias ja mitte autoga.

Kommentaarid:

29/04/2010 TädiMari .
mis lennukiga te siis lõpuks lähete?
Ja kaua sa seal ikka oled, saadki sõbrad üle kaedud ja käbe koju tagasi 🙂
Noh ja meie issi ei tule ka mõistetavatel põhjustel meiega kaasa..

29/04/2010 Raine De Giorgi
Tundub, et see suvi on issitu pea kõigil 🙂 Me läämi see-eest jõuludeks kõik koos

01/05/2010 Külli Voit
Ikka Estairiga, meil siit pole nagu muud midagi valida.

02/05/2010 Linda Forrest
Kuskandis sa Eestis peatud?
Meie issi oleks hea meelega terve suve Eestis aga peab kahjuks tööl käima.

02/05/2010 Külli Voit
Mina peatun seal pealinnas, tàpsemalt mustamàel. Eelmise aasta kogemus ùtleb, et Triinu niikuinii kuskil mujal olla ei taha kui vanaema juures, et oleme siis seal.

03/05/2010 Monica Juhtund – Orsi
Meie issi oleks ka eestis heameelega terve aasta 🙂 Me septembris teist kord see aasta …. mäng on 🙂

Sùndmuskoha rekonstruktsioon

Ato on meil tòsine memmekas. No ikka nii memmekas kohe kui memmekas saab ùks itaallasest poisslaps olla. Kui aga segada memmekus kaheaastase ealiste iseàrasustega, saab eriti karmi komplekti.

Nàiteks:

Ato kukub ja hakkab nutma. Ei midagi hullu, verd ei jookse, muhkugi pole, nutt rohkem selline tàhelepanunòudmise nutt. Issi làheb juurde, vòtab sùlle (tegelikult ùritab vòtta) ja ùritab lohutada. Selle asemel, et issi pakutud lohutust nautida, vingerdab Ato vihaselt end sùlest maha, kònnib kukkumiskohale tagasi, heidab sinna maha ja nòuab emmet!

Issi ùritab Atot autosse saada. Sama lugu. Ainult emme vòib autoukse lahti teha, rààkimata rihmade kinnipanemisest. Pusib ennast jàllegi autotoolist vàlja, lòòb ukse vihaselt kinni ja nòuab emmet.

Muidugi kàivad siia juurde ka tavalised emme peab kallama mahla, emme peab panema riidesse ja otseloomulikult, òòsel àrgates kòlbab ainult emme.

Midagi sarnast tegi kaheaastane Triinu issiga, kuigi mitte nii dramaatiliselt. Kùll mul oli siis kerge elu. Vòi noh, mul oli siis muidugi juba Ato ja Triinu issilembus oli vàga abiks. Mulle see vàga meeldis ja ei tundunud ùldsegi niivàga karm. Issi vist samas nii ei mòelnud. Nùùd saan aga mina kòik kuhjaga tagasi.

Riietumisest

Selle riietumise teemaga on meil olnud igasuguseid perioode. Vaadates ringi ja ka Atoga vòrreldes, hakkas Triinu sellega tegelema suht varakult. Kaheselt sai ta kòik omal seljast ja suurema osa asju ka selga tagasi. Vòrdluseks Ato riietumine koosneb siiani sokkide àravòtmisest ja mùtsi poolviltu pàhetòmbamisest. Vahest peale potil kàimist sikutab ka pùkse ùles, kuigi tagumik jààb ùldjuhul vàlja. No teda lihtsalt see yldse ei huvita. Poiste vàrk.

See iseriietumise aeg oli ju tore, kuigi kohati ka pàris tùùtu kui kaheaastane otsustab ise riidesse panna ja aidata ei luba. Nàiteks pluusi pani ta niimoodi selga, et sàttis pluusi kenasti pòrandale laiali, kòik nurgad ja ààred kenasti sirgu, siis tegi paar tiiru ùmber pluusi, sest  polnud pàris kindel kust august ta nyyd sisse peab pugema, leidis òige augu ùles ja puges sàrki. Selle meetodi tòòtas ta ise vàlja, keegi seda talle ei demonstreerinud. Enamasti jài kyll pilt taha, sest pluusi pani ta pòrandale ikka alati pilt ùlespoole, mis oli tema mòistes ju òigem. Ja kange nagu ta on, kàiski siis terve pàeva kleit vòi pluus tagurpidi, sest tàna on nii.

Kui enam-vàhem kòik oli selge kuidas àra ja selga kàib, sai vist uudsus otsa ja huvi jahenes màrgatavalt. Entusiasmi jàtkus siis kui leidis midagi pònevat, nàiteks supeltrikoo keset talve, et siis sellega mòòda vaipa ujuda vòi mòni àrapandud, veel liiga suur vòi just vastupidi, vàikseks jàànud suvekleit. Hommikune, enne lasteaeda riietumine, oli(on tegelt siiamaani) aga kòike muud kui entusiastlik.

Mingil hetkel oli see hommikune riietumine nagu ùks suur ja vaevaline kummivenitamine. Enamasti ta teatas, et ei taha ùldse riidesse panna. Làks pool tundi ja heal juhul oli ùks sokk jalas kui sedagi. Siis hakkas teesklema, et ta ise ei saa. Tòmbas soki meelega poolviltu jalga ja hàdaldas, et tema ei saa ja mina pean aitama. Issi làks ja làheb siiani alati kergemat teed – paneb lihtsalt ise Triinu riidesse. Kuid mina karm ema istun nagu kubjas riidehunnikuga Triinu kòrval ja enne ei sealt ei tòuse kui hunnik on seljas. Alati see muidugi ei toimi, eriti kui 10 minuti pàrast peaks lasteaias olema ja siis làhen ka mina issi teed. Kuna lapse uni on minu jaoks pùha, siis olen ohverdanud hommikuse iseriietumise lisa-pooltunni une kasuks. Ja seda Triinu kasutab meelsasti. Kuid nàdalavahetustel armu ei ole. Meil on ka selliseid hommikuid olnud, kus làheb tund kempelmist enne kui riided selga saab.

Viimasel ajal on aga olukord tunduvalt paranenud. Tekkinud on vilumus ja see vist ka muudab entusiatslikumaks. Vàhem on ka riideid ja aina tihedamini on need kleidid ning aina tihedamini kuulen Triinut ùlakorrusel sahtlitega kolistamas, mis siis tàhendab seda, et Triinu vahetab riideid. Tegelikult ma juba ammu plaanisin, et suvest panen kòik Triinu riided talle kàtteulatuvasse kòrgusesse ja las ta siis ise valib ja paneb selga mis tahab. Aga kuna ta saab mingi oma tehnikaga trikoo ka kòige ylemisest sahtlist kàtte, siis polegi seda ùmberpaigutust vajalik ette vòtta.

Nùùd ma aga olen hakanud kahtlema, et kas ma ikka vàga tahan, et ta ise omale riideid valib. Siin ùks stiilinàide ka, tàitsa ise valis ja pani kòik, kaasarvatud kingad valepidi jalga. See kingavàrk on ùldse omaette teema. Statistiliselt peaks ju olema 50:50 vòimalus, et kingad làhevad òigetpidi jalga, kuidas siis seletada seda, et Triinul làheb 9 juhul 10st valesti ja ùks kord òigesti. Nyyd ma olen kasutanud taktikat, et annan talle kingad valepidi kàtte ja siis on tòesti suurem vòimalus,et làhevadki òigetpidi, kuigi mitte alati.

Ma tean kùll, et maitse ùle ei vaielda. Maitse ùle kakeldakse! Ja meie peres jààn mina kaotajaks, ùkskòik kui valus seda mul ka vaadata ei ole. Sest kui Triinu on otsustanud, et nii on siis nii ka on! Pealegi on ta ise nii ònnelik oma valikute ùle, et ega ma ei raatsi ta ròòmu oma kritiseerimisega vàhendada niikuinii.

PS. See jalg seal potil ja kàsi lehel ei ole ùldsegi juhuslik, vaid spetsiaalselt pildistamise jaoks vòetud poos.

Kommentaarid:

27/04/2010 TädiMari .
Hehe, jummala popp plika!!

Mina topin ise Annit riide, muudkui lootsin, et ehk ta ise hakkab end riide panema… noh, et tüdrukute värk! Tutkit!
Kusjuures olen proovinud teda paljaks koorida ja oodata, et riide paneb. Ta on pajalt ka hea meelega… kodus ja mängib oma asjadega!
Potil saab nüüd juba ise käidud 🙂 Püksid saab ise üles ja kui vanni vaja minna siis saab end ka sekundiga paljaks kooritud!! Muul ajal pean mina riietama…
Nüüd ma mõtlengi, et kas peaks hakkama muretsema ja sundima või ehk kunagi hakkab ise?

27/04/2010 Külli Voit
Minu arvates sundimine ei toimi enne kui ikka tòesti juba riidesse oskab panna ja on mingi aja ka ise pannud ja siis àkki lihtsalt enam ei viitsi. Sa lihtsalt hakka kogu aeg vàhem aitama, kui nàed, et ta natukenegi midagi ise pusib, siis lase pusida. No tavaline nàide, et sokid tòmbab ise jalga ja mina siis keeran pàrast kannad òigesse kohta. Veel on tàhtis see, et oled temaga koos, kiidad jne eks. Mitte nii et annad riidehunniku pihku ja siis teisest toast hòigud, et noh oled juba riides? Pane juba riidesse! jne stiilis 🙂 Ma ei tea kuidas teil aga meil scuola maternas peavad lapsed end ise riidesse panema (no see kàib siis jope ja jalanòude kohta) ja Anni làheb ju sul ka sùgisel sinna.

28/04/2010 TädiMari .
ei ei, ta isegi ei proovi :)
Ja igasugune meelitamine ei toimi!
Ehk jàrgmine aasta lasteaias…. 🙂 ( vòi augustis Eestis vanema paneb paika 🙂 )

28/04/2010 Luka Puumets
Riietumine võtab ka meie elust suure osa. Minu juuresolekul käed ei tõuse. Heal juhul kui panen riided diivani peale rivvi ja lähen ise koertega välja, siis vahel õnnestub. Täna rääkis kasvatja lasteaias, el Luka saab väga kenasti ise riided seljast ja voldib need ka kokku. Kodus väitis ta loomulikult, et tema ei oska mitte midagi ja õpetaja sai temast valesti aru.

30/04/2010 Jette A
Poos on muidugi karm, rääkimata pilgust

02/05/2010 Linda Forrest
Oi, see on nii lahe, kui lapsed ise riidesse panevad. Just see, mis nad siis lõpuks selga panevad. Meil on ka praegu ise riietumine pop.. tüdruk teatab, et ta on suur tüdruk ja teeb kõik ise 😀 Ei mäletagi, millal ta hakkas huvi tundma.. enne neljaseks saamist vist mingi aeg.

Aga noh see, millises riietuses siis magamistoast välja tullakse.. see on super 😀 Peaks sulle kuskile pildid panema, siis näed ka. Vbl meie hobiblogisse.

Hommikukohvi eest

Tàna hommikul, koristades arvutilauda, avastan paberikuhila vahelt ùhe oma vana foto. Vaatan seda ja mòtlen, et huvitav kust see kùll vàlja tuli. Kuna tegemist on ùhe eriti ònnetult vàlja tulnud dokumendifotoga, mille ma kiiruga Itaalia ID kaardi jaoks tegin, siis ùks neist jah làks sinna dokumendile, aga ùlejàànud ma enda teada viskasin àra. Uurin fotot ka teiselt poolt ja sùda jàtab lòògi vahele…vòi siis just hakkab kiiremini lòòma. Foto teiselt kùljelt loen poolikut kirja – SCADENZA 10/….NON VALIDA PER…..ehh…saate isegi aru mis toimunud on eks…

TRIINU LÕIKAS MU ID KAARDILT FOTO VÄLJA!!!!!

Hea, et ta vähemalt lasteaias hetkel on, nüüd on mul aega paar tundi maha rahuneda, muidu oleks ta vaeseke küll oma esimesed triibulised kätte saanud.

Minu rahakott on KEELATUD! Ja seda nad teavad mõlemad väga hästi. Aga ikkagi leian ma neid sealt pidevalt sobramas.

Ja seda muret, et mul nende vabade hommikupoolikutega midagi peale pole hakata, ei ole. Isegi kui hakkab juba tunduma, et äkki mul oleks isegi aega trenni minna või midagi muud puhtalt enda lõbustamiseks teha, organiseeritakse mulle kohe kiirelt muud toredat tegevust. Nüüd siis saan paar paar hommikut uut ID kaarti ajada.

Peale maharahunemist saan ma ju aru küll, et no kust Triiinu võis teada, et ajakirjadest võib lõigata, aga ID kaardilt ei tohi.

Igal juhul, kui see hommikukohv tundus täna kuidagi lahja ja ei saanud minu äratamisega hakkama, siis väike hommikune shokiteraapia tegi selle töö kenasti ära. Mitte, et ma sellist äratamist nüüd just iga hommik saada tahaksin….

Kommentaarid:

27/04/2010 Linda Forrest
Osaaaa.. milline äratus..
Kas teil on siis selline pehme ID kaart, et saab foto välja lõigata?

27/04/2010 Külli Voit
Itaalia ju nendes asjades nagu maha jàànd vòi nii, et jah, ID kaart on papitùkk. Kui soovid, et ta 10ne aastaga vàga viledaks ei kulu, saab ka kilekaaned ùmber osta. Aga Triinu siis hiljem tunnistas ausalt ùles, et tema lòikas jah. Nii pidi ilusam olema ja ùlejàànud, koleda osa, viskas prùgikasti. Sinna kus paber kàib! ròhutas veel ise juurde.

Teadaanne

Kuna mul on plaanis see blogi mòne aja pàrast kinniseks panna, siis kallid lugejad, kes te soovite ka edaspidi meie tegemistel silma peal hoida, andke mulle teada meilile [email protected]. Need kes teavad, et ma tean, et nad loevad ja oman nende e-maili, ei pea saatma! 🙂

Kommentaarid:

13/04/2010 Aita Silm
ma loodan, et sa tead, et ma loen ja seepàrast ei viitsi ma meilima hakata 😉

13/04/2010 TädiMari .
hihi, ja katsu sa mind ära unustada 😀

13/04/2010 Raine De Giorgi
me kah loeme!

14/04/2010 kadri kuum
Ma tean, et sa tead, et ma loen ja et sa omad ja me siis ei saada:)

15/04/2010 Linda Forrest
Mina ka loen hoolega :)
Sul peaks meiliaadress ka olema.

Kuulutustetulp

Ma teen siin kodus natuke inventuuri ja kuna suurema tòenàosusega me niipea (kui ùldse) kolmandat last ei tee, siis otsustasin mòningad lasteasjad maha mùùa, noh sellised kallimad ja suuremad asjad, mida me niisama àra anda ei raatsi.

Meil on yks selline lapsekandmise seljakott

http://www.deuter.com/en/products/36517_KidComfortII_318_07_ENG.php

See on vàga hea firma oma ja vàga kvaliteetne, nagu sealt kodulehelt isegi vòib nàha. Laps ongi seljas nagu oleks see suur matkaseljakott. Tal on olemas kòik need matkakoti lisad, nagu nàiteks see osa mis kàib ùmber puusade ja seega ei ole kogu koti raskus suunatud òlgadele. Teeb ùhesònaga kandmise kergemaks. Lisaks on tal ka pàris mahukad lisataskud, et kui olete lapse koos kotiga mehe selga udjanud, siis saate salaja veel ka neisse taskutesse yht-teist surada. 🙂 Siis on tal isegi ka vàike katus pàikesevarjuks ja kilekate vihmavarjuks. Sees istub laps nagu toolil, igatepidi rihmadega kinni ja niipalju kui mina neid seal nàinud olen, enamasti nad magavad 🙂 Nii tegid ka meie omad.

Meie oma on igati puhas ja nàeb uus vàlja. Triinuga me seda ikka kasutasime, tegime pàris korralikke matkamisi. Yks laps ja kaks tassijat on vàga mòistlik – yks tassib last ja teine muud kraami. Vahepeal saab ka vahetust teha. Kahe lapsega kohe keerulisem, tassitavat tekkis liiga palju. Triinu tubli lapse meil, pidi òigepea kotist maha ronima ja ise matkama. Aga no palju ta siis matkata jaksab ja nii see matkamine soiku on jàànud. Nyyd me matkame rohkem laste tempos ja mòlemad teevad omal ajal. Kui àra vàsivad, saavad natukeseks niisama sùlle vòi kukile. Ja kuna me oleme ise kah vormist vàljas, siis sobib selline metsa vahel uitamine (matkamiseks seda nimetada oleks liig mis liig) meile kòigile ja kott ootab uut, nooremat ja sportlikumat perekonda.

Siis me mùùme maha veel ka meie kolm yhes lapsevankri. Vot selline on meil.

Huvilised andke teada [email protected], siis rààgime ka hindadest, mis on muidugimòista soodsad. 🙂

Kùlalised

Vahepeal ju kàis meil ka kylalisi. Eesti vanaema ja Triinu-Ato tàditùtar ehk minu òetùtar Iris.

Vanaema naudib vaadet meie majataguse metsa màenòlval asuva kloostri terrassilt.

Kàidud sai loomapargis ja …

….jàrve ààres.

Preilid omavahel

Lillenopp

Iris avaldab Triinule meigimaailma saladusi

Lihtne viis itaallastele muljet avadada – punu ùks lillepàrg.