Tag Archives: Ato

Papona…

ehk issikas ja kindlasti mitte emmekas vòi memmekas.

Ato tahab kirjutada ja palub issit, et see talle ette kirjutaks.

Issi: “Ato, mis sa siis tahad kirjutada? ”

Ato: “Triinu, Paolo ja papà.”

Issi kirjutab ette ja Ato kopeerib maha. Lisaks kirjutab veel ka enda nime, seda tal kopeerida pole vaja. Tulen kòòki ja nàen nimekirja.

Kùsin Atolt provotseerivalt: “Kas siin on siis nyyd kòik kòige tàhtsamad kirjas?”

Ato saab provokatsioonist aru ning vastab diplomaatiliselt: “Ei, kòik on ikka tàhtsad.”

Mina: “ok, tahad siis veel midagi kirjutada?”

Ato: “Jah…Greta.”

Ato kirjutab Greta àra ning ma kùsin, kas nyyd on kòik vòi on midagi veel puudu?

Ato mòtleb, siis pilk selgineb ja vastab ròòmsalt: “ISSI!”

 

Ma vaa….

Ato joonistab

Kuigi enamasti joonistab Ato ikka autosid (vòidusòit koos tuleròngaga, kus autod làbi hyppavad ) vòi dinosauruseid, juhtub vahele ka mòni selline tòò:

Ato inimesed. Kyll natuke kandilised, kuid vàga sympaatsete naeratustega. Nagu Ato isegi, eks.

Kohe nàha, et elame kyngaste vahel. Minu lapsepòlve maastikupildid olid kyll kòik tasandikud.

 

Ning lòppu jàllegi yks pàevakilluke Atolt.

Ato nòuab peale lasteaeda kohvikusse jààtist sòòma. Ma vastan, et ei saa minna, mul ei ole raha. Kuna oleme just pangaautomaadi ees, siis Ato ilme elavneb. “Aga emme, mine osta siit raha! Mina vastan: “Aga mul ei ole ju raha, kuidas ma saan siis osta?”. Ato enesekindlalt: “Sul on vaja kaarti, mitte raha! Pane kaart sisse ja osta.”

Kyll on ikka lihtne see elu ja vastust vòlgu ei jàà ka keegi kunagi.