Triinu esimene làbiloetud raamat.

Eks ta on ennegi yhtteist lugenud, aga see oli rohkem selline jupike siit ja jupike sealt. Selle raamatu tòi ta koolist,  teine klass olevat pàrandanud nende klassile hulga raamatuid. Lugemiseks anti 15 pàeva, Triinul oli see jàrgmise pàeva òhtuks làbi. Kàis kaks pàeva sòna otseses mòttes nina raamatus. Isegi òues oli vaja raamatut lugeda. Ise oli nii elevil ja òhinas ning muudkui korrutas, kuidas talle ikka meeldib lugeda, palju rohkem kui kirjutada. Kui làbi sai, siis lubas, et viib kyll selle raamatu kooli tagasi, aga siis vòtab uuesti, sest see oli niiii ilus!

Minu jaoks oli see ausalt òeldes paras yllatus. Alles nad hakkasid neid kirjatàhti òppima ja juba loeb. Ning mitte mingit niisama kolme rida, vaid ikka korralikku, 56 lehekyljega  raamatut. Loodetavasti ei ole see ainult algusevaimustus, mis hiljem vaibub.