Tere tulemast Pelosetta ja …
…. Macchiolina! Või ka lihtsalt fufud…
Juba mitmeid ja mitmeid kuid kogus Triinu raha, et omale merisead osta. Muudkui kogus ja kogus ning kui raha oli peaaegu koos, kaotas rahakoti ära! Milline tragöödia! Otsustasime siis need tegelelased talle lihtsalt sünnipäevaks kinkida. Rahakoti me leidsime hiljem küll üles…
Triinu on väga tubli ja kohusetundlik loomapidaja. Kokkulepe, et hooltseb nende eest ainuisikuliselt Triinu, ei tekitanud mingeid vastuväiteid. Ja nii ka on, juba pea kaks kuud. Triinu toidab, vahetab vett, puhastab puuri ja mängib. Natuke lubab teistel ka mängida.
Kas need merisead teevad ka palju häält? Mõtlen sahistamist ja krabistamist, mitte mingit möirgamist 🙂
Meie laps tahab hirmsasti kas koera või kassi, aga meie pidevalt ‘lennus’ oleva elustiili juures ei ole see lihtsalt võimalik. Samuti ei taha me katki kraabitud mööblit ja üldse on me maja liiga väike sellisteks loomadeks. Ma siis vaikselt püüan otsida mingit teist alternatiivi. Hambstrid on liiga väikesed. Ma kardan, et need jookseks kiiresti kuskile kapi taha kinni ja sureks sinna ära. Ma ei julge ise eriti neid ka käes hoida. Merisiga võib olla paari aasta pärast kaaluks võtta kui nad just öö läbi ei sahista ja nahista 🙂
Nad ainult piiksuvad ja kudrutavad, aga kuna nad on väga arad, siis iga krõpsu peale kargavad õhku ja kihutavad oma “majja”. Meil on nad niiöelda pool-õues, sest nad ajavad päris palju sodi. Kogu see hein ja saepuru mis neil seal puuris on. Mis puutub reisimisse, siis nendega on palju keerulisem kui kassiga näiteks. Just tegelesin suveks hoidja leidmisega, mis ei olnud üldsegi kerge ettevõtmine. Neil peab iga päev puuri puhastama (kohutavad kakajad on) ja midagi värsket andma. Kassidega piisab kui keegi kolme päeva tagant krõbuskeid kallab ja vett vahetab. Teil on ju aed, kassid ei kraabi midagi kodus katki kui nad õues saavad käia. Ma olen ikka veel üllatunud kui kerge on kasse pidada, kuigi kassid meil siin juba pea kolm aastat. Koeraga ei anna võrreldagi. Kui valida kolme vahel, siis raudselt on kassiga kõige vähem vaeva. Loomadele muuseas ei ole vaja oma tuba või midagi, et maja suur peaks olema 😉
Kõik meie tuttavad siin kaebavad kangast diivanite ja tugitoolide hävitamise üle. Olen oma silmaga ka neid hävitustöid näinud ka õues käivate kasside puhul. Meil kodus vaid kangast ongi, nahk eriti ei meelita.
Teine värk on see, et loomaarst on meil kallim kui eraarst inimestele mis on isegi juba väga kallis. Kassi puhul peab seega kindlasti loomakindlustus olema, seda enam, et me elame autotee ääres. Nii, et jah meie praeguse maja asukoha ja suuruse juures ei tasu kassist unistada. Kui mööblit ära ei rikukski siis jääks kindlasti üsna kiiresti auto alla. On seda kõike siis vaja 🙂
Sinu jutu järgi tundub, et ka merisead meie elanikeks nii pea ei tule. Meil plaan mingi aeg kolida ja eks siis vaatame millise maja ja kuhu me soetame ja ehk siis võtame ka mingi loomalise. Vähemalt nii me hetkel oleme lapsele lubanud.
Mul on siis vist kassidega vedanud, meie omad käivad toas ainult magamas. Kui teil on selline aed kust alt minema ei pääse, siis võtke kilpkonn, elab õues ja mitu kuud on üldse letargias.
Niisama kasside kohta:
Kassid kraabivad mööblit, kui on vaja territooriumi märgistada. Kui see ei ole veel harjumuseks kujunenud on võimalik kassi selle koha pealt treenida. Tuleb igakord peale käratada, kui ta seda üritab, katta see koht, kus kass on proovinud kraapida kas rätiku või linaga ning lubada kassil kraapida teatud kohti (kraapimispost ja meil näiteks laste numbrimatt) – sinna kassi meelitamiseks on vaja natuke palderjaniga tupsutada neid kohti, kus on kratsimine lubatud ja õige pea pole palderjani vajagi, läheb ise. Kassid kraabivad ka rohkem, kui neil küüned kasvavad (st kui lõigata kassil küüned lühikeseks, siis peaks seda pidevalt tegema; õuekassidel ei tohi küüsi minu teada lõigata, sest siis nad hakkavad alla kukkuma igalt poolt).