Vaba pàev

Minult on uskumatult tihti kùsitud, et mis ma siin kodus kùll teen. Enamasti on need kùsijad muidugi ise lastetud ja eks nad kujutavad ette, et mis neist lastest siis…need ju màngivad kuskil silmapiirilt àra vòi magavad vòi ega ma ei teagi mis need lastetud tegelikult mòtlevad. Kui ma olen kolmega kodus ja keegi jàlle taolise intelligentse kùsimuse esitab, siis ma tavaliselt ei vastagi, mòttes saadan sinnasamusesse. Vòi ytlengi, et ei teegi midagi. Vedelen diivanil, vahin lakke ja nokin nina. Olegi selline mòtetu parasiit.

Seda siis juhul kui kòik kodus on. Aga mis siis kui kaks on kodust àra? Tàna tekkis mul omal sama kùsimus, mida ma siis nyyd teen?! Kuna selliseid priipàevi on minu elus ikka suhteliselt harva, siis enamasti kasutan kohe vòimalust ja làhen kodust àra. Olen kohe nii palju àra kui Greta kannatab. Minna on alati kuhugi, eriti kui nii harva saab. Seda on kah vast lastetul raske aru saada kui ahvatlev vòib olla ka lihtsalt niisama linna minek vòi nàiteks lillepoodi! Oh, kuidas ma tahaks lillepoodi minna. Muidugi vòib mòni lastetu siinkohal òelda, et aga miks sa neid kaasa ei vòta. Ma jàllegi ei hakka yldse seletamagi. Kes saab aru, see saab aru, kes ei saa, saagu jàrjestikku kolm last, siis saab aru.

Aga tàna siis juhtus nii, et olen autotu. Teadupàrast olen ma ju maakas ja ilma autota suurt kuhugile ei pààse. No tunnis korra liinibuss kàib, aga et siis loksun imikuga tunda aega linna. Khmm, vist mitte. Seega kodus, yksi. Kartsin kohe, et kyll see saab pikk pàev olema, aga ei midagi. Saigi juba otsa ja ei olnudki kòige hullem.

Et siit siis nyyd tuleb yks keskpàrane koduperenaise pàev. Midagi erutavat vòi pòrutavat àrge jumalapàrast oodake.

Hommik algas kell 6. Ei, mitte Greta ei àrganud, vaid mind on àkitselt, esimest korda elus, mingi allergia vaevama hakanud. Millegipàrast hakkab see alati pihta keset òòd vòi varahommikul ja magada ei lase. Aevastan, nina kinni ja tilgub, kurgus kratsib, no vòimatu. Komberdan kòòki, kohvi tulele ja arvuti ette. Mis siin poole òò ajal muud ikka teha. 7.30 hakkavad Triinu ja Ato yleval kobistama, kolistavad sahtlitega ja seletavad midagi. Tundub, et minu eelmisel pàeval valitud riided ei sobi, otsivad uusi. Ehh, tuulavad jàlle kòik sahtlid segamini. Kell 8 àrkab Greta, kòik lahevad teda tervitama. Sòòme hommikust. Umbes 9 on kòigil sòòdud, siis hakkan issit yles ajama. See pole yldsegi niisama lihtne toiming. Issi on suvel vòtnud vàga relax reziimi. Umbes 10 on issi àrkvel ja kuskil 11 on ta lòpuks valmis lahkuma. Mina olen vahepeal koristanud kòògi laga kokku, pannud Greta magama, tegelenud isikliku hùgieeniga, pakkinud Triinule ja Atole hunniku mànguasju kaasa, mis nad vanaema juurde viiksid ja mida nad kindlasti tagasi tuua ei tohi, sest pidevalt nad tulevad sealt suure kotiga koju, aga tagasi ei vii midagi. Ehk siis kogu see kraam  vedeleb siin meil mòòda tubasid. Lòpuks nad muidugi jàtsid selle koti maha. Triinu, Ato ja issi lahkunud, hakkan Gretale juurikaid keetma. Sòòn ise kah midagi. 11.30 àrkab Greta, kudrutame natuke niisama, selline ema -lapse kvaliteetaeg, eks. Siis sòòb Greta oma juurikaid. Kell on 12 ja kuus tundi minu pàevast juba làinud. Làhme Gretaga vàlja. Oleme asjalikud ja làhme panka lasteaia arvet maksma. Jah, meil siin selliseid asju makstakse ikka veel sulas ja pangas. Ei mingit ylekannet ja interneti. Siis jaltuame lasteaia juurde, et vaadata mis kell siis suuremad esmaspàeval alustavad. Tagasiteel astume meie ainukesse kohvikusse, sòòn yhe eriti kreemise koogi ja joon yhe aperitiivi (alkoholita! loomulikult) ning sirvin ajalehte. Kohvikupidaja meil muidugi hea tuttav, kedagi peale minu seal pole, seega saame lobiseda. Jutustab mulle oma àsja varjupaigast vòetud koerast. Teab, et mind see teema huvitab ja lobiseme kuni tuleb yks onkel kohvi tahtma.

Minu kodukùla ei ole just metropol…kaugel sellest.  Seega kuskile mujale meil polegi minna, làhme koju tagasi. Greta juba virisebki, tahab tissi. Peale piimalaksu panen Greta òue tekile istuma ja lapin kòrval pesud kokku ning panen uued kuivama. Vot see ongi yks neist kolme lapse ema pòhitegevustest – pesu. Ikka iga pàev saab kas pesta vòi riputada vòi voltida vòi kappi panna. Meie issi juba siiralt usub, et see pesuruum ongi minu lemmikruum, sest kui ma ei ole seal, siis kus ma yldse olen. Kell on 14.30, Gretal uni peal. Kobin yles ja panen Greta magama. Peaaegu magaks ka ise, aga ikka otsustan pigem usin olla ja midagi kasulikku teha. Triinut Atot pole, hea vòimalus mànguasjad àra sorteerida. Saan suure kastitàie tràni, mille vean garaazi peitu, sest muidu on need asjad homme meil jàlle mòòda maja laiali. Nyyd tuleb pàeva nullpunkt. Viskan diivanile siruli ja loen ajakirja. Jama ajakiri on, uni tuleb peale, juba saangi silma kinni kui Greta àrkab. Nojah, oleks vòinud enne ikka magada. Kell on 16, sòòme Gretaga melonit. Talle maitseb, mulle ka. Làhme uuesti vàlja, sest no mis me siin kodus ikka teeme. Kàrutame juurikapoodi, ostame puuvilja ja muud kraami. 17.30 oleme juba tagasi. Otsustan shokolaadikooki teha, noh, nagu vàike yllatus kojutulijatele. Greta sahmib pòrandal tekil, aga eriti ta seal yksi olla ei taha. Jàtan koogitegemise sinnapaika ja heidan tema kòrvale. See talle juba meeldib. Rullin seal ennast kah, enam vàhem samamoodi kui Greta. Ma ju vòin seda nimetada joogaks, kuid tegelikkuses ma ikkagi lihtsalt niisama rullin. Kuigi peab ytlema, et mòjub siiski. Minu kanged ja natuke valutavad kondid saavad kohe leevendust. Yldiselt tunnen end viimasel ajal nagu vana màra, kòik valutab ja on kange. Tahaks kohe vòimelda. Otsustan jooga raamatu riiulist yles otsida ja tolmust puhtaks pùhkida. Seda ma hetkel veel teinud siiski ei ole, aga ma teen. Mudin natuke Gretat, siis jalutan temaga natuke mòòda tuba ringi, nii meelelahutuse eesmàrgil ja ongi kell 19. Magamamineku aeg. Greta saab tissi, lutt suhu ja juba ta magabki. Minul aga ju kook pooleli. Teen koogi valmis, kuni see kùpseb, kirjutan blogi. Noh, peaaegu kòrvetasin àra, aga syya kòlbab. Kell on 20.30, kohe peaksid tulema ka teised. Siis sòòme kooki, siis unejutt ja magama. Mulle jààb veel mingi tund kas arvuti vòi raamatu seltsis, kell 22.30 ma tòenàoliselt juba magan.

Ja jàlle yks koduperenaise pàev làbi. Homme samas vaimus uuesti. Inspireeriv, eks ole.

 

 

One thought on “Vaba pàev”

  1. Kanadus mis kanadus 🙂 Mida ma ikka kobisen, endal peaaegu sama graafik aint kaks last korraga.

Comments are closed.