Magamisest

Sünnitushaigla lastearst luges mulle sõnad peale, et laps tuleb kohe oma voodisse magama panna ja mida varem seda parem ka oma tuppa. No see viimane punkt lahenes iseenesest, kuna meil lihtsalt ei ole teist tuba. Perekooli ämmaemand samas jagas lehekesi, kus oli punktide kaupa kirjas miks on hea kui beebid magavad emme-issi kaisus.

Meie siis alguses plaanisime, et igaüks magab omas voodis. Esiteks on issil suur hirm nii väikese beebiga koos magada, teiseks on meil ju siin veel kaks tegelast kes ennast meie voodisse pressivad ja kuna me Paologa pole ka just kõige pisemad inimesed ja voodi pole kummist, siis tundub parem ja turvalisem kui Triinu magab omas voodis. Teooriaks hea küll….

Proovisime esmalt kohe võrevoodit. No sinna Triinu lihtsalt kaob ära. Voodi tundub nii suur ja Triinu nii pisike seal sees ja ega seal üle 20 min ei magatud kah. Kuna esimestel nädalatel magas Triinu palju, siis juhtus enamasti nii, et me jäime peale söömist koos suures voodis magama. Alguses proovis ka issi meiega koos magada, aga tal oli ikka nii suur hirm oma saja kiloga Triinule peale keerata, et lebas terve öö pool-ärkvel olekus ja end kramplikult voodi serva hoides. Issi kolis diivanile. Linnu ja Trilli vist solidaarsusest kah tema juurde. Meie siis laiutame suures voodis ja nemad kössitavad üksteise otsas diivanil. :o)